Eesti ja OECD
Eesti ja OECD suhted
Eesti liitus OECDga 9. detsembril 2010.a.
Eesti liikmekssaamise kronoloogia:
16.05.2007 OECD ministrite kohtumisel kiideti heaks laienemisstrateegia ning otsustati alustada liitumisläbirääkimisi Eesti, Sloveenia, Iisraeli, Tšiili ja Venemaaga
03.12.2007 Liitumisläbirääkimistele kutsutud riikidele anti üle teekaardid, mis kirjeldavad läbirääkimisprotsessi käiku
12.06.2008 Eesti andis üle esialgse memorandumi, milles väljendas oma seisukohti OECD instrumentide (soovitused, deklaratsioonid jm) suhtes
27.05.2010 esitas OECD Nõukogu Eestile kutse organisatsiooniga liituda
03.06.2010 allkirjastasid Tallinnas liitumislepingu OECD peasekretär Angel Gurría ja Eesti peaminister Andrus Ansip
09.12.2010 Pärast liitumislepingu ratifitseerimist Riigikogus ning deponeerimist Prantsuse välisministeeriumis sai Eesti OECD täisliikmeks
Miks on OECDsse kuulumine Eesti jaoks oluline
- OECD on tunnustatud majandusanalüüsi keskus, mis oma mitmekülgse tegevusega katab kogu valitsussektori skaala. Organisatsiooni eesmärk on pakkuda oma analüütilise võimekusega tuge poliitikakujundajatele. Ka Eesti kohta on valminud mitmeid arvestavaid analüüse. Uuringute tulemused antakse välja trükistena, samuti on need leitavad elektroonselt. Paljud trükised on kättesaadavad Eesti suuremates raamatukogudes – Rahvusraamatukogus (mis on ühtlasi OECD kontaktraamatukogu Eestis – Eesti kohta ilmunud analüüside ja ülevaadete täistekstidega saab tutvuda Rahvusraamatukogu 6. korrusel õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis), TÜ raamatukogus, Tallinna Ülikooli raamatukogus, Tehnikaülikooli raamatukogus. Eesti-teemaliste ülevaadete kohta leiab täpsemat teavet OECD kodulehe Eestit puudutavalt alajaotuselt aadressil www.oecd.org/estonia
- OECD on oluline info vahetamise paik ekspertidele. Liikmesriikide eksperdid kohtuvad regulaarselt komiteede ja töörühmade istungitel, et arutada aktuaalseid teemasid, jagada oma kogemusi ja õppida teiste kogemustest. OECD liikmesus aitab tõsta meie ametnike professionaalsust.
- OECD on mitmes valdkonnas suunanäitajaks. Organisatsioonis välja töötatud juhised ning põhimõtted on mitmes valdkonnas muutunud normideks, millest lähtuvad ka riigid, kes organisatsiooni ei kuulu. Näiteks põhineb OECD näidislepingul suurem osa maailmas sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest (sh ka Eesti omad), samuti määratakse arenguabi normid OECD vastavas komitees.
- OECD on väga hea statistilise info allikas. Organisatsiooni kogutud statistilisi andmeid kasutatakse maailmas laialdaselt teadustegevuses, ajakirjanduses jne.
- OECDsse kuulumise läbi saab Eesti mõjutada Eesti jaoks oluliste riikide liitumisprotsesse OECDga.
10. septembril 2019. a andis Eesti alaline esindaja OECD juures suursaadik Clyde Kull organisatsiooni peakorteris Pariisis üle volikirja OECD peasekretär Angel Gurriale.